Olles tegutsenud ehitusturul aastast 2004, oleme koostööd teinud paljude ehitusettevõtete, arendajate, korteriühistutega ja eraisikutega.
Eestis vajab suurem osa korteriühistutest lisaks küttesüsteemidele ja muudele üldehitustöödele ka fassaadide soojustamist, kuna Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned (eriti korterelamud). Seega tarbime ja maksame energia eest rohkem kui näiteks mujal analoogse kliimaga arenenud riikides. Maja välisseinte soojustamine on üks osa hoone energiasäästlikumaks muutmisest ning kiiresti tõusvate energiahindade tõttu on elanikud motiveeritud oma kortermaja soojustama, et väheneksid küttearved. Seda tehes on võimalik parandada ruumide mikrokliimat ning mida vähem kasutatakse energiat, seda vähem reostatakse keskkonda. Soojakaod, mis valdavalt väljuvad läbi piirdetarindite (seinad, katus, sokkel, aknad) ja ventilatsiooni, sõltuvad välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest ning võivad moodustada ligi kolmandiku kogu hoone soojakadudest. Ehitusekspertide ja -inseneride hinnangul tasub investeering jätkuva soojahinna tõusu tingimustes end kiiresti ära, seega pole vaja kahelda, miks soojustamisse tuleks investeerida.
Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada
- hoone energiatõhusust
- pikendab selle eluiga
- tõstab väärtust kinnisvaraturul
- toob kaasa paranenud sisekliima.
Vaata ka: http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/
Energiatõhusus korterelamus
Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi ligikaudu 2/3 korruselamud ja 1/3 väikeelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 25 – 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides, vanade elurajoonide puitelamutel kuni 100 aastat. Sellest tingituna tuleb praegustel omanikel üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: energiasäästlikule renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele.
Väga oluline on jälgida renoveerimise komplekssust. Suurim energiasääst ja parimad võimalikud elamistingimused saavutatakse juhul kui renoveerimine on kompleksselt planeeritud ja läbi viidud. Kompleksset lähenemist nõuavad ka EL ja riiklikud toetusmeetmed, mille saamise eelduseks see on.
Nii näiteks tuleb arvestada, et igasugune hoone soojustamine eeldab vältimatult ka küttesüsteemi uuesti reguleerimist, soojatagastusseadmete efektiivne kasutamine eeldab hoone õhutiheduse parendamist jne. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist kuni 30-40% võrra, isegi kuni 45-50% energiasääst on saavutatav.
Saamaks selgust, miks kortermaja energiat ebeefektiivselt tarbib, tuleks esimese asjana pöörduda ekspertide poole. Selleks parim võimalus on tellida oma kortermajale energiaaudit, mis annab ülevaate kortermaja tehnilisest seisukorrast ning hinnangu energiakasutusest ja selle kadudest.